Õhkkonnaprobleemid võivad saada alguse juhist endast

Signe Vesso
Kaupo Saue
Äripäev 26.09.2005
Kui juht näeb, et alluvad on rusutud ja masendunud, on oluline aeg maha võtta ja proovida mõista olukorda enne, kui valida edasitegutsemise viise.
Rusutud õhkkond võib tuleneda otseselt või kaudselt juhist endast, mistõttu on oluline “vaadata ka peeglisse, mitte vaid läbi klaasi” enne, kui hakata õhkkonna muutmiseks samme astuma.
Algselt saab rahulolematus alguse töötingimustest, kuid kui pärast seda, kui alluvad on murest juhile teada andnud, muutusi ei toimu või ei anta hoolival viisil teada, mille pärast ei saa midagi ette võtta, siis lisandub tunne, et juht neist ei hooli.
Õige tegutsemine saab toimuda olukorra adekvaatsel analüüsil. Et saada olukorrast aru, on vaja osata kuulata ja küsimusi esitada.
Paraku ei ole küsimine ja kuulamine juhtide levinud käitumisviis. Juhid armastavad ise rääkida. Mõnikord küsitakse küll, kuid niimoodi, et ei saada vastust, saadakse pseudovastus või vastusest eemalepõiklemine.
Arvatakse, et nii ollakse omalt poolt kõik teinud – küsisin ju, kuid ei miskit.
Siinkohal võib juht ärrituda meeskonna peale või mõelda välja mingid manipulatiivsed vahendid tuju tõstmiseks, näiteks põneva ürituse.
Manipulatsiooni teel meeskonna meeleolu tõstmine on lühiajalise efektiga, sest see ei kõrvalda rusutuse tegelikku põhjust. Mõne aja pärast on olukord endine.
Sellepärast on igal juhul oluline teada saada tegelik olukord. Kui meeleolu languse taga on juhi käitumine või juhi otsused, mida meeskond tunnetab ebaõiglasena, siis seda on sageli raske juhil teada saada. Mõttekas on kutsuda siis väljastpoolt organisatsiooni konsultant olukorda kaardistama.
Põhjuseid meeleolu languseks võib olla teisigi, nt mõni meeskonnaliige, kes käitub meeskonda häirivalt.
Sellise juhtumi puhul on juhil oluline mõista, et kui meeskonnaliige käitub pikemat aega häirivalt, siis on see ikkagi juhi töövaldkond.
Mõnikord aga ei näe juht enda vastutust või ei oska midagi teha, kuigi meeskond ootab, et ta midagi ette võtaks.
ASJATUNDJAD ANNAVAD SOOVITUSI MEESKONNA ARENDAMISEKS
·
Organisatsioonikonsultandid annavad regulaarselt iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval nõu, kuidas lahendada töökohal tekkivaid isiksustevahelisi probleeme, parandada organisatsiooni sisekliimat ning arendada meeskonda. Samuti kirjutatakse sellest, mida teha iseenda säästmiseks.
Juhi passiivsuse taga võib olla usk, et alluv on lootusetu ja et tema ei suuda teda muuta, ning lootus, et meeskonnaliikmed ise annavad töötajale tagasisidet ja kutsuvad ta korrale. Seda just juhtudel, kui töötaja käitumine ei ole seotud tööülesannetega, vaid puudutab meeskonnasisest suhtlemist. Juht käitub justkui meeskonnasisesed suhted ei kuuluks tema vastutusvaldkonda. Meeleolu languse võivad ka põhjustada ka töötingimused, millega töötajad ei ole rahul.
Algselt saab rahulolematus alguse töötingimustest, kuid kui pärast seda, kui alluvad on murest juhile teada andnud, muutusi ei toimu või ei anta hoolival viisil teada, mille pärast ei saa midagi ette võtta, siis lisandub tunne, et juht neist ei hooli. Rõõmu puudus võib olla tingitud ka ületöötamisest. Sellisel juhul on vaja kas töö ümber korraldada või lihtsalt aeg maha võtta ja koos meeskonnaga midagi muud teha – minna matkale, loodusesse, sportida, pidutseda. Kui juht tegelikult tahab muutust meeskonnas saavutada, siis leiab ta selleks ka tee.
KUIDAS SAADA PILTI TEGELIKKUSEST?
Vaata juhina iseendasse
·
Millist emotsionaalset seisundit enamasti ise kannad ja meeskonnale edastad?
·
Võta midagi ette selleks, et ennast paremini tunda. Mõtle järele, millises seisus on sinu füüsiline ja vaimne energia? Kuidas taastud? Kuidas hoolitsed enda hingelise seisundi eest?
·
Mõtle samades kategooriates oma meeskonna peale.
·
Tee ennetustegevusi.
·
Loo firmakultuur, kus valitsevad avatud suhted, kus kõigest võib rääkida ja sõnumitoojat ei tulistata.
·
Loo rõõmsat meeleolu soodustav keskkond, kus valitseb lisaks asjalikkusele huumor ja loovus. Ole selles osas ise teistele eeskujuks.
·
Soodusta positiivsete rituaalide teket – hommikukohvid, ühissportimised, just teile oluliste sündmuste tähistamine, väikesed positiivsed kingitused.
·
Muuda tööruumid loovamaks, rõõmsamaks.
·
Rakenda meeskonnaga suhtlemisel hoolimistegevusi.
·
Tereta nii, et sa tõesti märkad inimest.
·
Kui sa vaatad otsa, siis siira huviga, nähes inimest.
·
Keskendu kuulamisele ja mõistmisele.
·
Paku omapoolset toetust.
·
Kuula arvamusi ilma kritiseerimata.
·
Toeta teiste väljaöeldud mõtteid.
·
Märka positiivseid pisiasju ja tunnusta.
Hoia kätt pulsil ja tegutse
·
Pane tähele, milline on meeskonna emotsionaalne kliima.
·
Kui meeskonna emotsionaalne kliima on negatiivne, siis selgita välja olukorra tegelikud põhjused.
·
Planeeri muutus.
·
Vii see ellu.
Allikas: Signe Vesso, Kaupo Saue