Probleemide puntra lahtiharutamiseks pane probleemid kirja

Kui enam mitte miski ei aita, siis tunnista, kui oled lõplikult ummikus ega saa enam ise hakkama. Mine arsti juurde.
Pingete kuhjumisel küsi endalt, mis on pingete põhjuseks, pane vastused kirja ja püüa leida erinevaid lahendusi olukorrast välja tulemiseks.
Stressi tekitavate pingete kasvamise vältimiseks vaata iseendasse ning proovi vastata järgmistele küsimustele:

• Kas oskad ära tunda stressi tekkimise põhjusi?


• Kas pingete allikas on töökeskkond, kuhu ei oska end sobitada?


• Kas tööl on kellegagi raske suhelda?


• Kas töö on vastumeelne või ebahuvitav?


• Kas isiklik elu on korras?


• Kas tervis on hea?


• Kas väljaspool tööd on olemas seltsielu?


• Ja viimane küsimus – mida oled sina ise selleks teinud, et pingeallikat vähendada kuni selle kadumiseni?

Muutused sobivas suunas ei tule iseenesest. Pingete allikatega tuleb tegeleda sammhaaval, mitte “kangutada” ühe hetkega kõiki korraga. See on pikk protsess – töö iseendaga, kus loobutakse nautimast stressis olemist ning sellega kaasnevat õpitud saamatust/abitust.
Kui sa ei saa aru oma stressi põhjustest, siis sõnasta pingeallikas ning pane kirja. Mis sind tema/selle juures häirib. Tegele põhjenduste otsimisega – miks nii tunned? Ole enda vastu aus. Põhjendus võib olla sinu jaoks ebameeldiv. Oluline on ise põhjusteni jõuda.
Tundes end tööloomana, kes ei loobu kunagi stressiteemat vältides uutest tööülesannetest, ära võta korraga rohkem ülesandeid enda kanda, kui oled reaalselt võimeline lahendama. “Üks ahv kaelas, viis puuris!” Reasta oma ülesanded, et oleks selgem pilt eesootavatest tegemistest. Loo sulle sobivaim süsteem ülesannete meelespidamiseks – märkmik, arvutikalender, lipikud.
Kui sa ei mäleta, mis on puhkus ja milleks see inimestele ette nähtud on, siis õpi puhkama. Tunneta oma füüsise ja vaimu vajadusi ja seadista mõtted puhkusegraafikusse. Õpi puhkuse ajal tegelema ainult puhkamisega ning harjuta partnereid ja kolleege arvestama, et sinu puhkus on sulle püha.
Kui sa igale poole vead kaasa oma “mustad” mõtted (töölt koju ja kodunt tööle), siis õpi tegelema probleemidega selle ukse taga, kust sa need said. Ära kuluta liiga palju energiat tööl koduste (ja vastupidi) murede peale. Õpi elama käesolevas ajas/hetkes/päevas.
Hakka uuesti tegelema oma vähemalt ühe meelistegevusega (laulmine, sportimine, lugemine).
Ära harrasta altruistlikku eluviisi. Ei tööl ega kodus. Ära suru oma vajadusi alla. Selline eluviis tekitab teistes süütunnet, mis omakorda pikemas perspektiivis muutub väsitavaks ning kasvab üle teistepoolseks vihaks su enda vastu.
Ära raiska oma energiat teiste kadestamise peale. Selline teguviis halvab sinu enda individuaalsust.
Sea endale lühemaks/pikemaks perioodiks eesmärke, mida on reaalne täita. Eesmärgid olgu seotud nii isikliku kui ka professionaalse eluga. Räägi nendest asjaosalistega ning vii sisse muudatusi. Vajadusel tee märkmeid kalendrisse.
Kui enam mitte miski ei aita, siis tunnista, kui oled lõplikult ummikus ega saa enam ise hakkama. Mine arsti juurde. Oma visiidist ei pea sa kellelegi rääkima, kui ei soovi.
Iga perearst on kokku puutunud paljude sarnaste probleemide käes vaevlevate inimestega. Tegemist on sinule millegi väga olulisega – ära jäta ennast saatuse hooleks.
Karneliia Press
Äripäev
23.05.2005