Rahulikult ideest teostuseni

Nagu paljude tegemiste puhul, nii on ka isiklike eesmärkideni jõudmisel mõttekas tegevuskava rahulikult läbi mõelda.

Unistamine on osa inimese igapäevaelust. On inimesi, kes peale unistamise muud ei teegi, ning on neid, kes väga aktiivselt nende täitumise poole pürgivad. Olemuselt on inimesed erinevad ning paljud ei olegi võimelised end sundima unistuste nimel töötama. Mugavustsoonis, nagu nimestki võib järeldada, on hea elada. Seda võib pidada ka põhjuseks, miks sammude astumisega oma unistuste poole ei alustata. Tänase olukorraga näilise rahulolu kõrval on pealehakkamise suhtes pidurdav jõud ka hirmul läbikukkumise ees, liiga väikesel eneseusul, mõtetel teiste arvamusest, kui ettevõtmine ei kulge ootuspäraselt, ja nii edasi. Kuidas vaatamata takistustele ideedest siiski teostuseni jõuda?
“The Common Denominator of Success’i” ehk “Edu ühisnimetaja” autor E. M. Gray kulutas terve elu leidmaks nimetajat, mis ühendab kõiki edukaid inimesi. Ta leidis, et see ei ole kõva töö, hea õnn ega arukalt korraldatud suhted teiste inimestega. See üks ja ainus tegur, mis tundus kõigist teistest olulisemana, kätkes endas just esmatähtsate asjade seadmist esikohale.
Tõlgendades eespool avaldatud mõtet ideede teostamisest lähtuvalt, võib öelda, et kõik saab alguse mõttest, mida üldse soovime saavutada ning miks. Teisisõnu on vaja väga põhjalikku järelemõtlemist ja selgust, mis põhjustel näiteks mõne uue hobiga alustada, tervislikumalt toituma hakata või hoopis end mõne võõrkeele õpingutega siduda.
Mida? ja miks? küsimustele on kasulik vastused leida mitmel põhjusel. Esiteks aitab eesmärgi selge sõnastus idee teostajal endal tegevust paremini mõista, teiseks mõjub miks? küsimusele vastamine isikule motiveerivalt. Vahel võib ka vastupidist situatsiooni ette tulla, sest üllatuseks võib selguda, et see, millest pikka aega unistatud, polegi teostamist väärt.
Pärast eesmärkide sõnastamist tuleb teadvustada tõsiasja, et edu saab alguse eelkõige inimese peas ning tüürimeheks on igaüks endale ise. Pärast otsust muutuda tuleks visandada kava, mis seejärel ellu viia. Kuid see pole sugugi lihtne ning ainult kava visandamisest ei piisa. Tuleb tegutseda. Enesekindluse suurendamiseks ebakindlusmomentidel saab kasutada palju reklaamitud tänulikkuse printsiipi ehk mõelda mineviku kordaminekutele, mis saavutatud tänu tegutsemisele, mitte ootamisele.
Rääkides eesmärkide püstitamisest, tuleb teadvustada ka teatavaid kriteeriume, nagu selge sõnastus, mõõdetavus, ajaline kestus. Seda kõike ikka enda jaoks, et “teel olles” saaks jälgida, kui hästi või halvasti planeeritu kulgeb ning millele annaks rohkem panustada. Steven K. Scott väidab oma raamatus “Lihtsad sammud võimatute unistuste poole”, et on kolme tüüpi inimesi: unistajad, unistuste purustajad ja unistuste täitjad. Seda, millisesse kategooriasse keegi kuulub, saab ise valida. Samuti saab valida, kas koostada unistuste, ideede teostuseks kava või mitte.
Vahel võib ette tulla olukordi, mille käigus plaan, rääkimata eesmärgist, muutub. Sellisel juhul tuleb lihtsalt plaan ümber vaadata. Osaliselt peitubki plaani koostamise ning eesmärkide formuleerimise võlu selles, et plaani tehes võtame endale koos kohustuse ja vastutusega ühtlasi vabaduse oma elu teadlikult juhtida. Seega kehtib põhimõte: ise teen plaani, ise vaatan selle ka ümber, kui vajadus peaks tekkima.
Natuke teistmoodi suhtumist läheb vaja sellel juhul, kui püstitatud eesmärgid on tugevasti ka teiste inimesega seotud. Pole ju kuigi hea mõte kaua plaanitud perepuhkuse sihtkohta teiste osaliste teadmata muuta.
Pärast idee formuleerimist, kava koostamist ning teostust on vajalik oma saavutuse üle järele mõelda. Analüüsida seda, mis läks hästi, mis halvasti, ning saavutatu üle rõõmu tunda. Viimasena loetelus mainitud tegevuse tähtsust ei maksa alahinnata, sest just õnnestumised annavad saavutamise teele hoogu juurde. Selleks, kuidas saavutama õppida ning tänaseid oskuseid veidi timmida, leidub mitmeid mooduseid. Kõige lihtsamad, kuid alati mitte kõige produktiivseimad viisid oma unistuste elluviimise õppimiseks nõu saada on lugeda erinevaid raamatuid ja vestelda nende inimestega, kes osa enda püstitatud eesmärkidest juba saavutanud. Intensiivseima ja kiireima tulemuse enesemotivatsiooniks annavad aga just saavutamist ja sisemise motivatsiooni teket soosivad koolitused.

• Kõige aluseks on rahulik läbimõtlemine. Kuigi isu midagi saavutada võib olla väga suur, võib liigne kiirustamine lõppeda ebaõnnestumisega või jääb maksimaalne edu saavutamata. Entusiasmi võiks suruda normaalsuse piiresse ning läheneda eesmärgile kainelt.

• Mõtle läbi, mida soovid ette võtta. Mis peaks olema see lõpptulemus, kuhu püüad jõuda? Mida täpsemini sõnastad eesmärgi, seda rohkem avaneb sul ka võimalusi seda realiseerida. Tekivad uued ideed, näed asju teise, uue nurga alt ning see võimaldab eesmärki paremini saavutada.

• Olles eesmärgi ning selle saavutamise viisid selgeks teinud, tuleb asuda töö kallale. Kindlasti aja jooksul plaanid muutuvad ning seega peab tegevuskava võimaldama sisse viia muudatusi. Oluline on aga plaanidest kinni pidada. Kui on probleeme enesedistsipliiniga, siis ei tee paha ka tähtaegade kehtestamine. Oluline on järjepidevus.

• Tulemuseks saab tehtud töö ning nüüd ei jää muud üle, kui oma saavutuse üle rõõmu tunda ning uutele väljakutsetele vastu minna.

Allikas: Kerli Nõu, Äripäev 16.10.2003

• S. Covey “7 väga efektiivse inimese harjumust”


• P. Kimmel “Edukana uude aastatuhandesse”


• S. K. Scott “Lihtsad sammud võimatute unistuste poole”