Raskest juhist saab firmale komistuskivi

Anneli Salk
Äripäev
26.01.2004
“Raske juht” – olgu ta siis autoritaarne, paranoiliselt kahtlustav või lihtsalt raske isiksus – on alluvatele ja kogu firmale tõeline komistuskivi.
Öeldakse, et iga rahvas on väärt oma valitsejat ning iga alluv oma juhti.
Tavaliselt on juht see, kelle järgi firmas joondutakse ning kes mõjutab firmasisest mikrokliimat. Kui juht on professionaalselt pädev, hea suhtleja ja koostöövalmis, siis on rõõm sellise juhi alluvuses töötada. Kahjuks on juhid ka ainult inimesed ning oma iseloomuomadustelt väga erinevad. Keeruliseks läheb juhi alluvuses töötamine siis, kui juht on isiksusena raske karakter ning kasutab oma võimu negatiivselt.
Autoritaarne juht on kõige levinum
Kõige enam levinud raske juhi karakter on autoritaarne juht. Tal on suur võimujanu ning ta teeb kõik, et võimule võimalikult lähedale saada.
Kuna võimule saamine eeldab suurt pühendumist ja tööd, siis tihti on ta töönarkomaan. Tihti on tal hämmastav töövõime – ta vajab vähe uneaega ja puhkust. Iga alluv, kes tema juures töötab, tunneb ennast suisa loodrina, kui vajab rohkem puhkust ning tegeleb veel paljude muude tegevustega peale töö.
Autoritaarsel juhil on kalduvus teada, kuidas on õige, kuidas asjad peavad käima. Ainult tema peas on visioon firma tegevustest, mida ta alluvatega ei pea oluliseks jagada. Seetõttu tuleb tema otsestel alluvatel fakiiri osavusega õhust aimata, kuidas toimida. Kui alluvad ei toimi visiooni kohaselt, mis on juhi peas, vaid lähtuvad oma arusaamisest, siis peetakse seda valeks. Nii kujuneb alluvatel välja hirm teha vigu. Kuna alluvate arvamusi ja ettepanekuid ei peeta tähelepanu vääriliseks, siis tunnevad alluvad ennast vaimselt kastreerituna. Juht piirab oma olekuga alluvate tööalast vaimset potentsiaali. Mida rohkem juht takistab alluvate tööd, seda ebakindlamad on alluvad ning juht saab oma väitele kinnitust – alluvad on saamatud ja ebakompetentsed.
Autoritaarsel juhil on raske uskuda, et teised inimesed mõtlevad teistmoodi ning ka neil on õigus, sest üheseid lahendusi elus ei ole. Kui autoritaarse juhi alluvuses on piisavalt tugev isiksus, kes väljendab avalikult oma seisukohti ning toob esile puudusi, siis sellisel inimesel tuleb varem või hiljem töökollektiivist lahkuda. Kui see isik aga osutub juhist tugevamaks ja arukamaks, siis õõnestab ta autoritaarse juhi positsiooni ja juhil tuleb lahkuda.
Raske juhtum alluvate jaoks on autoritaarne juht, kes on suurepärase mäluga perfektsionist. Autoritaarne juht + perfektsionist = mina tean, kuidas on õige, kõik teised on ebakompetentsed.
Sellise juhi alluvuses töötades on alluvatel hea võimalus oma tähelepanu, mõtlemisvõimet, paindlikkust, kannatlikkust lihvida. Juhi karakter on neile hea väljakutse isiksuseks kasvamise protsessis.
Autoritaarse juhi alluvusse sobivad hästi sellised töötajad, kes ei taha ise otsustada, vastutada, mõelda ning kellel on vähe loovust ja inspiratsiooni. Sellistel alluvatel sobib töötada kitsastes raamides ning kindlate reeglite maailmas. See tekitab neis turvatunde, kuna juht võtab vastutuse raske koorma enda kanda.
Kahtlustav ja paranoiline juht
Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged inimesed õigel ametipostil. Kahtlustaval juhil on omad negatiivsed minevikukogemused ning ta lähtub nendest. Uutes ettevõtmistes eeldab ta halvimat.
Alluval piisab vaid ühest eksimusest, kui talle kleebitakse külge silt, et ta on kehv töötegija. Paranoilise juhi puhul on alluva esimene viga saatuslik. Kahtlustav juht kulutab palju vaimset energiat, et kõike kontrollida ja kõigega kursis olla. Kahemõtteline huumor on selles firmas keelatud ning juht üritab lugeda informatsiooni ridade vahelt. Selle tõttu on alluvate spontaansus ja loovus pärsitud.
Nõrk ja vastutustundetu juht
Nõrka vastutustundetut juhti on alluvatel samuti raske taluda. See on juht, kes laseb asjadel omasoodu minna, kes ei sekku ega võta vastu otsuseid. Ta väldib vastutust ja konfliktseid situatsioone.
Sellises firmas kerkib töötajate endi hulgast esile mitteformaalne juht. Põhiraskuseks kujuneb küsimus, kuidas mitteformaalne liider saab kokkuleppele ametliku juhiga. Näiteks kui mitteametlik juht on suuliselt koostööpartneriga kokkuleppe teinud, aga dokumentidele peab alla kirjutama ametlik juht, kes ei tea asjast suurt midagi ning kardab end siduda vastutusrikka lepinguga.
Nõrga juhi alluvuses tunnevad töötajad end sihitu karjana, kes ei tea, mida ja millal tuleb teha, ning nende töötulemused on kesised. Nõrga juhi alluvuses saavad mugavalt tegutseda loovad isiksused, keda tavajuhul kindlad reeglid ahistavad.
Iga firma muutub oma juhi nägu
Varem või hiljem hakkavad töötajad võtma üle juhi hinnanguid ja suhtumisi ning firma muutub tervikuna üha rohkem oma juhi nägu.
Kliendid omakorda suhtuvad firmasse nii, nagu juht on oma hoiakutega firma imago kujundanud. Kliendid peegeldavad juhile teda ennast ning kui firmas on “raske juht”, siis jagub ka “raskeid kliente”, sõltumata firma tegevusvaldkonnast.
Kuna autoritaarne juht peab oluliseks firmasisest hierarhiat ning ta ise arvestab sellega, siis ta ei pea vajalikuks pöörata tähelepanu hierarhias alumisel astmel olevate töötajate kaudu laekuvale informatsioonile. Tihti sisalduvad selles informatsioonis esimesed ohusignaalid, mis viitavad sellele, et firma emotsionaalses sisekliimas ei ole kõik korras. Palju esineb infotõkkeid, mis tekivad firmasiseselt erineval astmel olevate töötajate vahel.
Autoritaarse juhi alluvuses ei julge keskastmejuhid omal vastutusel teha muutusi ja otsustada töövaldkondades, mis puudutavad nende alluvaid. Näiteks kui firma klienditeeninduses on tõsiseid probleeme ja töökorraldust tuleks muuta efektiivsemaks. Keskastmejuhid ei söanda võtta endale vastutust ega teha ümberkorraldusi, kartes tippjuhi negatiivset hinnangut. Tippjuht ei anna aga vastavat korraldust, kuna enamasti ei pea ta vajalikuks end kaadriprobleemidega kurssi viia. Klienditeenindajate rahulolematus samas pidevalt kasvab, sest nad tunnevad, et nende probleemidesse ei suhtuta tõsiselt. Tulemuseks on klienditeenindajate ükskõikne suhtumine klientidesse ning suur kaadrivoolavus, mis mõjub firmale pikemas perspektiivis majanduslikult halvasti.
“Raske juht” on firmale tõeliseks komistuskiviks. Hea, kui juht on enda jaoks leidnud tasakaalu autoritaarsuse ja demokraatliku juhtimisstiili vahel ning vastavalt vajadusele suudab olla selge mõtlemisvõimega ning empaatiline. Inimlikkus on võtmesõnaks alluvatega lävimisel ja firma juhtimisel.
Ideaalne juht on müüt! Kuna alluvad on ka ainult inimesed, siis erinevatele inimestele sobivad erinevat tüüpi juhid. Kuidas alluv ennast konkreetse juhiga tunneb, sõltub paljuski sellest, kui heaks või halvaks ta oma juhi mõtleb. Kui alluval on juhiga ületamatud erimeelsused ja isiksuslik mittesobivus, siis saab alluv võtta ette konstruktiivseid samme, et oma tööalast olukorda parandada.
Autoritaarse ja kahtlustava juhi tüüpveendumused:
·
Ainult mina tean, kuidas on õige
·
Kõik teised on ebakompetentsed
·
Inimesi tuleb kontrollida
·
Ma ei usalda kedagi peale iseenda
·
Kui ma ei sunniks, siis keegi ei liigutaks
Nõrga juhi tüüpveendumused:
·
Eks me vaata, kuidas asjad hakkavad minema
·
Las teised vastutavad, miks mina pean kõike tegema
Allikas: Anneli Salk