Seikluskoolitus pole pelgalt maastikul seiklemine

Seikluskoolitus pole mitte pelgalt seiklemine, vaid põnevale ning mängulisele tegevusele peab kindlasti lisanduma ka metoodika ja sisuline analüüs.
Suurepärases õpikeskkonnas ehk tavalisel loodusmaastikul treenivad seikluskoolitajad ettevõtete töötajaid üheaegselt mänguliselt ja efektiivselt.
Seikluskoolituse idee on lihtne. Kollektiiv viiakse maastikule, kuhu on varem tellijaga peetud läbirääkimistel koolitajad üles seadnud sobiva õppekava. Näiteks metsas liiguvad osalejad põneva seikluse käigus ringi ja lahendavad gruppidena etteantud järjestuses erinevaid leidlikkust, omavahelist kaastööd, kiiret taipu ja julgust nõudvaid ülesandeid.
Aastaid erinevate koostööpartnerite ja firmadega seikluskoolitust läbi viinud organisatsiooniarenduse konsultant-koolitaja Ülo Vihma tõdes, et näeb selle koolitusvormi järele ühiskonnas kasvavat vajadust. Kasv on seotud järjest suureneva intelligentsete ja haritud inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas.
Vihma sõnul võimaldab elamuse ja koolituse liitmine organisatsioonil lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – meelt lahutades töötajaid stressist vabastada ja samas kogu meeskonda arendada. Enne ja pärast seiklemist käsitletakse koolitusel olulisi teemasid organisatsioonikultuurist, juhtimisest, meeskonnast, suhtlemisest, probleemilahendusest jpm vastavalt tellimusele. “Metsas tehtav mõtestatakse, seostatakse üksikisiku ning organisatsiooni arenguvajadustega ja igapäevatööga,” rääkis Vihma.
Praegu viivad Eesti seikluskoolitust läbi umbes kuus firmat pluss mitmed üksiktegijad. Audentes Ariko ASi turundusjuhi Riina Kure sõnul sobib õpe iga tüüpi ettevõttele, tegevusvaldkond ja firma suurus ei mängi rolli.
Kõik Ariko koolitused toimuvad linnast väljas looduses. Seikluskoolitust tehakse ka külmal ajal, mil valitakse lihtsalt hoolikamalt kohta. Firma pole kasutanud statsionaarseid radu, kuna koostab raja ja ülesanded vastavalt ettevõttele ning nende soovidele ja vajadustele. Võimalikult objektiivse meeskonnatöö fikseerimiseks salvestatakse ülesannete lahendused ka videolindile, mida saab kasutada materjali tagasiside seansil.
Koolitusprogrammid on tavaliselt erinevad, kuna seikluskoolitaja koostab selle silmas pidades konkreetse kliendi soove, osalejate vanust, soolist koosseisu ja füüsilist võimekust. Mõned seikluskoolitajad lisavad näiteks seikluse läbi korraldatud meeskonnakoolitusele ka tubased testid ja loengud kogenud psühholoogide juhtimisel. Või teevad kahepäevase seikluse asemel poolepäevase seikluse, mille järel osavõtnud saavad korraldajapoolsetelt vaatlejatelt lühikokkuvõtte toimunust.
Mõlema seikluskoolitaja sõnul sõltub koolituse hind grupi suurusest, raja raskusastmest ja koolitusel vajaminevate vaatlejate arvust. Kui väikefirma tellib näiteks kaheksa inimesega grupile koolituse 10 000 krooni eest, siis suurettevõte võib vabalt samale arvule inimestele kulutada 30 000 krooni. Hästi toimivad 7-12 inimeselised grupid, aga samuti saab sada inimest jagada omakorda väiksemateks rühmadeks. Praegu Eestis reklaamitavat seikluskoolitust firmadele võivad samuti kasutada ka huvigrupid ja sõpruskonnad.
Koolitus arendas meeskonnatööd
Mai lõpus Lõuna-Eestis Rõuge kandis EKE Ariko kahe päevase seikluskoolituse läbinud AS Kalevi 37 juhti ja spetsialisti tegid üksteise tundmaõppimiseks metsas harjutusi köie ja palgiga.
Esimesel päeval tuli kuueliikmelistel gruppidel, kuhu kuulusid kolm erinevas vanuses naist ja kolm meest, täita metsas kuus ülesannet, rääkis AS Kalevi suhtekorraldusjuht Ruth Roht. Igal võistkonnal oli kaart ja kompass, mille abil liiguti metsas ühe ülesande juurest teise juurde.
Erinevatel ülesannetel oli kõigil üks ühine joon – neid sai edukalt lahendada ainult ühise meeskonnana, mille liikmed üksteist abistasid ning toetasid. Rohti hinnangul olid ülesannetest huvitavaimad “Ämblikuvõrk”, kus meeskonna liikmetel tuli pugeda läbi kahe puu vahele veetud “ämblikuvõrgu” nii, et ühte “võrgusilma” tohtis kasutada vaid üks inimene ja pugemise käigus oli keelatud “võrgu” puudutamine. Teiseks “Tasakaalupalk”, kus meeskond pidi leidma parima viisi ronimaks kuuekesi korraga kivile asetatud palgile nii, et palgi otsad maad ei puudutaks; kolmandaks “Viisnurk”, kus meeskond kinniseotud silmadega moodustas pikast nöörist võrdkülgse viisnurga. Koolituse teisel päeval toimus põhiliselt tagasiside andmine ja veel mõned meeskondlike ülesannete lahendamine.
Rohti sõnul jäid Kalevi töötajad seikluskoolitusega rahule, kuna see andis hea võimaluse tavasituatsioonist üpris erinevas olukorras õppida tundma oma kolleege ja iseend, märgata neid positiivseid ja negatiivseid külgi, mis igapäevatöös tihtipeale märkamatuks jäävad.
Ainus mure oli, et antud koolituse puhul jäi tagaside pisut üldiseks, kuna arutelu ja videosalvestuste vaatamine toimus ühises suures grupis,” rääkis Roht. Võiks teha täiendava analüüsi väikeste gruppides, kus koos koolitajaga arutataks veelkord läbi metsas toimunu, toodaks välja positiivne ning vaetaks vigu ja nende edaspidise vältimise võimalusi.
Airi Ilisson
Äripäev
14.10.2002