Simulatsioonikursus annab ettevõtte suvepäevadele kasuliku sisu

Liigjoomiseks ja vahel isegi konfliktseks kiskuvaid firmade suvepäevi saab kasulikult sisustada, kui need ühendada simulatsioonimeetodil koolitusega.
Simulatsioonimeetodi puhul pannakse osalejad situatsiooni, mis on neile tuttav igapäevastest protsessidest, aga seda tehakse sellisel moel, et inimesed ei saa aru, mis toimub, rääkis koolitaja Margus Alviste.
Kuna selliseid koolitusi viiakse sageli läbi vabas õhus, saab neid ühitada suvepäevadega. Sobiv on see koostööteemalisteks koolitusteks: meeskonna koostöö, väärtusahela koostöö, eri sektorite koostöö.
Olukordi, mida simuleerides meeskonnatööd harjutada, on erinevaid – militaarkoolitusest ja toiduvalmistamiseni vabas õhus kuni nimekate artistidega esinemiseni välja.
Nii sulatati eelmisel aastal Stockholmi, Helsingi, Eesti, Läti ja Leedu börsi inimesi ühiseid väärtusi jagavaks kollektiiviks lauluga – iga maa kontor kirjutas ingliskeelse lauluteksti oma meeskonna kohta, see kirjutati kokku üheks lauluks ja ühisesitust harjutati koorijuhtide käe all.
Lõpuks kanti lugu ette koos Elton Johni taustalaulja Roberta Flacki klahvpilli- ja saksofonimängija Katreese Barnesiga. Kogu protsess filmiti ning hiljem seda analüüsiti.
Tallinna börsi personalijuhi Ly Kasvandiku sõnul ei võtnud nad seda kui meeskonnakoolitust, vaid kui tutvumisõhtut. “See oli pidu, mille naelaks oli Katreese Barnes,” ütles Kasvandik.

Naised tulid militaarsimulatsiooniga rohkem kaasa kui mehed, nende jaoks oli atraktiivsust ja põnevust palju.
Margus Alviste, koolitaja

Kasvandiku sõnul oli kogu üritus väga erandlik, kõik toimuv oli osalejatele üllatus. “Me teadsime, et hakkame laulma, aga et niimoodi, seda ei teadnud,” meenutas Kasvandik.
On ka võimalik teha odavamaid reaalsusmänge, kus inimene ei saa aru, kas see, mis toimub, on mäng või reaalsus. Näiteks: inimesed tulevad suurte bussidega koolitusele, kuid poolel teel peatab sõjaväepolitsei bussi kinni, võtab osa inimesi bussist maha. Mõne aja pärast eraldatakse järgmine osa seltskonnast. Sellega hakitakse seltskond ära. Inimesed ei saa aru, mis toimub, arusaamine tuleb ajapikku, rääkis Alviste. Edasi lähevad grupid eraldi, koos grupijuhiga orienteerudes, läbi metsa laagripaika, kus tuleb ise süüa teha ja laager üles lüüa. Taolisel koolitusel on abiks Kaitseliit, kelle vahendeid on kasutatud.
“Naised tulid militaarsimulatsiooniga rohkem kaasa kui mehed, nende jaoks oli atraktiivsust ja põnevust palju,” ütles Alviste, kes on ise reservohvitseri kursused läbinud.
Militaarmatkal käinud kultuuriministeeriumi personalitalituse juhataja Merje Müürsepp ütles, et hoolimata külmast ja vihmast võtsid inimesed simulatsiooni väga tõsiselt, elasid sisse ja sumpasid metsas, teades, et iga hetk võib kusagil midagi plahvatada. “See näitas inimesi selle kandi pealt, mida kontoris kunagi ei näe,” lausus Müürsepp.
Kulusid saab kokku hoida vabaõhukoolitusel, kus inimesed peavad ise endale sööki valmistama. Koolitatavad on jagatud gruppidesse, igal grupil on territoorium, kuhu on peidetud toiduained ja toidu valmistamise vahendid. Grupid peavad omavahel konkureerides valmistama toidu, mida þürii hiljem hindab. Konks on aga selles, et toiduaineid tuleb vahetada, kusjuures teise meeskonnaga kontakti võttes ei tohi rääkida.
Sellise koolituse läbinud Tallinna linnakantselei finantsteenistuse direktori abi Inca Koronen rääkis, et asja muutis huvitavaks see, et keegi ei osanud arvata, mida konkreetsest tegevusest järeldatakse, igaüks ajas oma rada ja kõigil oli lõbus. Alguses muretseti füüsilise hakkamasaamise pärast, kuid kõik tulid toime. “Meil oli just uusi inimesi tööle tulnud ja see koolitus aitas neil paremini meeskonda sisse elada,” tõi Koronen välja koolituse plussi.
Merike Lees
Äripäev
13.06.2005