Sotsiaalne intelligentsus on edu alus

Positiivsete suhete tekitamine ja hoidmine on targa inimese tunnus, kirjutab Daniel Goleman oma uues bestselleris. Suhete kvaliteet on otseselt seotud meie karjääri ja füüsilise tervisega.
Kuus aastat tagasi vallutasid maailma Daniel Golemani teosed emotsionaalse intelligentsuse teemal. Nüüd on ta välja tulnud järgmise trendi loova raamatuga sotsiaalsest intelligentsusest.
Intelligentsust määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad loogiliste järelduste tegemise võime, ülesannete lahendamise, abstraktse mõtlemise võime jne. On psühholooge, kes ei taha kuuldagi intelligentsuse mõiste jagamisest kõikvõimalikeks alaliikideks (füüsiline, praktiline, emotsionaalne jne) - nende koolkondade esindajad ei võta ka Golemani eneseabipsühholoogiat tõsise teadusena. Olgu mis on, aga Golemani teooriad on väga kasutajasõbralikud - alatasa kiirustaval ja kohustustega koormatud inimestel on kasulik neid tunda.
Briti ajakirja Psychologies novembrikuu numbris küsitaksegi Daniel Golemanilt, mille poolest erineb sotsiaalne intelligentsus tema poolt kuulsaks kirjutatud emotsionaalsest intelligentsusest.
Sotsiaalse intelligentsuse teooria kõige olulisemaks aluseks peab Goleman inimeste kalduvust suhtlemisele, meie n-ö valmidust "neuroloogiliseks balletiks", mis paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina.
"Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos, sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. See on suhete tarkus."
Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse (SI) mõistes midagi uut. Selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida. See abstraktne mõiste tõlgiti kiiresti psühhomeetriliste testide keelde, et mõõta SI individuaalseid eripärasid.
Neist esimene - George Washington Social Intelligence Test - valmis juba 1928. aastal ning selle abil hinnati nimede- ja nägudemälu, testitava hinnangut hetkeolukorrale, huumorimeelt, võimet inimkäitumisest aru saada, sõnade taga peituvaid tähendusi ära tunda, mõista näoilmeid. Hilisematel aastakümnetel on mõõdetavaid SI parameetreid arvukalt juurde tulnud: näiteks hoolimine ja huvi kaasinimeste vastu, sotsiaalne toimetulek (social performance skill), empaatia, emotsionaalne eneseväljendamine ja tundlikkus teiste tunnete suhtes, sotsiaalne ärevus, enesekindlus ja mõju kaaslastele.
Särava suhtlemise eelised
Võiks eeldada, et mida targem inimene, seda targemalt oskab ta käituda oma sõprade-sugulastega. Aga võta näpust. Kui 600 tudengil mõõdeti nende matemaatilisi ja verbaalseid võimeid ning samas hinnati nende sotsiaalseid võimeid ja enesehinnangut, siis leiti, et need ei ole omavahel sõltuvuses. Ammu teada on ka Harvardi tudengite seas tehtud uuring, millest selgub, et hilisemal karjääriredelil ei lennanud üles kooli kõige võimekamad õppurid, vaid kõige säravamad suhtlejad.
Ka 1988. aastal korraldatud katse näitas, et seos sotsiaalsete vajaduste ja huvide ning akadeemilise intelligentsuse vahel on null.
Kohmakate suhtlejate elu pole kerge. Madal SI toob kaasa inimese isoleerituse, ko olilastel näiteks v& auml;ga valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õppimis- või töötulemused, ka ei kipu ülemused veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus...
Kasvatusteadlased armastavad väita, et lapsed omandavad sotsiaalsed oskused jälgimise ja matkimise teel, aga ka sihipärase harjutamise teel. See on küll õige, ent mitte ainuõige. Neuropsühholoogid on leidnud, et eduka suhtlemise võime sõltub ka aju ehitusest. Näiteks vigastuse tõttu suurajukoore esisagaras võib valikuliselt nõrgeneda sotsiaalne intelligentsus, kuigi muud võimed jäävad endiseks.
Käehoidmise tähtsusest
Daniel Golemani uusvana teooria
("Social intelligence: the New Science of Human Relationships") keskendub mõistetele mikroekspressioon ja hetkeraport.
Tunded liiguvad meis ja meie vahel lakkamatult, ütleb Goleman. "Meis toimuvad mikroekspressioonid, mida väljendatakse kogu aeg. Need on automaatsed, nende kestus on üks kahekümnendik sekundit, aga meie aju tõlgendab neid pidevalt."
Golemani huvitab, mis toimub inimeste vahel siis, kui nad tunnevad end üksteise seltskonnas mõnusalt.
"Häälestumine üksteisele, empaatia, tähelepanu pühendamine, mis toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, kehekeele ja -rütmi abil. Me vahetame emotsioone teiste inimestega kogu aeg. Mõned inimesed on saatjad ja teised saajad.
Karismaatilised inimesed on enesekindlad, nad on kindlad oma tunnetes ega lase ennast mõjutada igal tundepuhangul, mis on kellegi teise poolt tekitatud. Selle asemel nad edastavad oma emotsioone, see teeb nad jõuliseks ja nad meeldivad teisetele," selgitab Goleman.
Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt, leiab Goleman. "Me teadsime, et empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga nüüd me teame, et suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras.
Üks uurimus vaatles näiteks naiste aju vahetult enne seda, kui neile anti psühhiaatriline elektrišokk, ja nad olid väga ärevil. Kui neil hoiti käest kinni, olid nad palju rahulikumad, aga kui kätt hoidis abikaasa, kadus ärevus täiesti. See tähendab, et keegi, keda armastatakse, saab inimese täiesti maha rahustada ja võtab stressi ära."
Ohtlikud suhted
Goleman väidab, et teatud emotsionaalne lähedus võib olla ka kahjulik. Emotsioonid on nakkavad. Mürgised suhted töötavad täpselt vastupidi. Kui sa veedad aega kellegagi, kes teeb ümbruse raskeks või kes on alati ärevil, vihane või paanikas - kui te olete erinevatel lainepikkustel -, siis võtad sa selle endasse. Kui keegi levitab oma stressi või viha, on see ohtlik teie tervisele.
"Muidugi mõjutab ülemuse meeleolu alluva töövõimet. Räuskav ülemus astub iseendale varba peale. Sama käib ka õpetajate kohta. Nad peavad käituma nii, et õpilastel tekib tahtmine anda oma parim. Ka on uurimus tõestanud, et patsiendid, kes tunnevad, et nende arst hoolib neist, kuulavad tähelepanelikumalt ja järgib hoolikamalt arsti ettekirjutusi, paranevad kiiremini." Nii et selle talve trend olla hooliv kaaslane ja mõnus suhtleja.
Sotsiaalse intelligentsuse tunnuseid

  • oskus öelda ja vastu võtta komplimente

  • abi pakkumine

  • vabandamine

  • kaaslaste eest seismine (kaitsmine)

  • osalemine ühistes tegevustes

  • osalemine vestlustes

  • juhtimisoskuste omamine

  • tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia)

  • huumorimeel

  • sõprussuhete loomine, sõprade omamine

  • enesejuhtimine

  • oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid

  • oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral

  • koostöö erinevates situatsioonides

  • kriitika talumine

  • reeglite ja piirangute järgimine

  • konfliktide korral oskus minna kompromissile


Autor: Tiina Jõgeda
Postimees 15.11.2006