Stereotüübid piiravad suhtlemist

Stereotüüpne mõtlemine on viis enda maailma lihtsustamiseks. Meie kõigi mõtlemislaad oleneb sellest, kuidas me näeme iseennast. Läbi iseenda näeme ka teisi. Milliseid vigu see kaasa toob?
Lahterdamine
Inimeste lahterdamise võimalusi on miljoneid. Kõige suurem kategooria jaotab inimesed neiks, kes on positiivsed (ehk kes on OK) ja kes mitte. Teistest inimestest rääkides on hea kasutada kategooriaid: tudeng, õpetaja, poliitik, ment, asotsiaal. See annab võimaluse kiiresti reageerida, kuna vastavasse kategooriasse kuuluvate inimestega käitumiseks ja nendega rääkimiseks on välja kujunenud omamoodi mudelid. Iga inimene on aga omamoodi ja eriline, taoline mõtlemismall vähendab seda ning muudab ka suhtlemise (loe: suhtumise) ühetaoliseks.
Järeldamine
Inimese välimuse põhjal tehakse palju järeldusi. Pealegi annavad silmad inimesele umbes 80 % kogu informatsioonist. Järeldused, mis pildist tehakse on aga jäigalt subjektiivsed.
Võrdlemine
Üks vigade allikas on enese panemine teise inimese olukorda. Seda tehakse küll suurema mõistmise nimel, kuid arvestamata, et järeldusi teeme me enda, mitte teise seisukohast.
Empaatia
Empaatia tähendab teise mõistmist tunnete kaudu. Ütlus, "ma tean mida sa tunned", tekitab 99% inimestest pahameelt. Miks? Sest keegi ei saa tunda seda mida teine tunneb. Igalühel on omad tunded.
Omistamine
Enda halvad omadused omistatakse teistele või neid otsitakse/leitakse teistes. Ütlus "vaata milline nõid ta on" võib viidadata sellesama "nõia" peitmise katsele iseendas.
Rõhutamine
Igal inimesel on mingid just talle vajalikud tunnused, mida ta teises inimeses otsib. Olgu see siis horoskoopide lugemine või nende vihkamine. Need olulised tunnused on aga otsija jaoks alati üle rõhutatud. See piirab inimese nägemist tervikuna.
Halo
Mõiste tähendab efekti, mille puhul mingi omadus on nii võimas, et varjab kõik teised ära. Näiteks varguse puhul süüdistatakse esmalt seda, kes on välimuse tõttu vaene, ehkki ta võib olla kõige ausam inimene ruumis.
Esmamulje efekt
Väga negatiivse mulje puhul ei taheta inimest enam hiljem tundma õppida, kuna puudub tahe suhelda. Väga hea esmamulje puhul aga ei nähta hiljem halbu külgi.
Järjestusefekt
Info, mis tuleb esimesena on hilisema info suhtes eriti suure mõjuga. Nii võimegi teada vaid, et justiitsminister Ken-Marti Vaher on kiiruseületamise eest korduvalt trahvitud ning tema ametialaseid saavutusi jääb saatma seesama vari.
Ennetusefekt
Kohtudes inimesega, kellest oleme varem palju kuulnud, hakkavad needsamad teadmised mõjutama meie suhtumist. Nii vaatame me mööda sellest, mida me tegelikult võiksime näha.
Martin Vallimäe, toimetaja
Allikas: www.heateenindus.ee