Stressirikas töö pärsib loovust

Tänapäeva mahukas ja stressirikas töökeskkond pärsib meeskonna loovuspotentsiaali .

Kas olete sattunud kuulma sellist kurtmist: “Panin enda arust väga hea meeskonna kokku – noored, kõrgeltharitud, suurte teadmiste ja potentsiaaliga töötajad. Paraku oodatud tulemust ei tule ega tule. Nende tegutsemine ja ideed ei kasva kuidagi lahendusteks?”

Põhjusi ja seletusi sellise olukorra tekkele on kindlasti rohkem kui üks. Ent olulisim, kuid sageli tähelepanuta jääv on see, et me ei oska tihti ei iseenda ega ka oma meeskonna loovuspotentsiaali ära kasutada, seda teadlikult suunata, toetada ja kasvatada. Milles see avaldub?
On üsna tavaline, et suurem enamus ideesähvatustest (ka väga headest) kängub. Miks?

1. Enamik inimesi arvab, et nad ei ole eriti loovad. Ja sellel on muidugi sisenduslik mõju – mida enam oleme veendunud oma väheses loomingulisuses, seda hooletumaks muutume oma mõtete jälgimises, kinnipüüdmises, jagamises ja edasi arendamises.


2. Paljud headest mõtetest jäävad “vaakumisse”, ilma piisavast tähelepanust, kuna nad on esile kerkinud mingile konkreetsele probleemile lahendust otsides ja selles kontekstis polnud neil kaalu. Või visati nad jõulises hindamise protsessis liiga varakult prügikasti.


3. Me ei oska sageli oma häid ideid esitada atraktiivsel moel, mistõttu nad jäävadki märkamata ja ununevad. Ometi on siin palju, mis on õpitav, arendatav.


4. Seame endale ise liigselt piiranguid, mis hoiab meid kinni tuntud/teada lahenduskäikude ja mõttestampide küljes. Mõnikord võivad suured teadmised osutuda aga hoopis loovat mõtlemist tõkestavaks, sest otsitakse alateadlikult mõnd teadaolevat lahendust ning vähendatakse seeläbi avatust uue lahenduse võimalikkusele.


5. Me ei tea loovusprotsessist kuigi palju, peame sellega seonduvat pigem väljavalitute pärusmaaks ega oska seetõttu oma loovmõtlemist ise kuidagi juhtida ega suunata.

Ka pole tänapäevane töökeskkond kuigivõrd loomingulisust toetav, vaid pigem loovuse vaenulik, toksiline:

1. Jäikade reeglite, suure konkurentsi ja rohke rutiiniga töökeskkond paneb meid sageli meie ümber olevat informatsiooni valesti ja ühekülgselt filtreerima ja kasutama.


2. Ajaliste piirangute ja stressi rohke elu pärsib loovust.


3. Hiljutine uurimus Harvard Business Schoolis (Teresa Amabile) kummutas müüdi ajalise surve positiivsest mõjust inimese loomingulisusele. Nõudlus üha kiiremate tulemuste järele toob kaasa ülemäärase stressi, millega toime tulemiseks kulub palju energiat, mida muidu saaks kasutada hoopis loovamalt tegutsemiseks.


4. Lahmiv, kergekäeline hinnangulisus, ka liigne enesekriitika teevad meid ettevaatlikuks oma loovvõimete ilmutamisel ja siit võibki alguse saada nende taandareng.

Seda loetelu saaks jätkata pikalt, hoopis olulisem oleks aga nende näidete valgusel endalt küsida, mis on teie või teie meeskonna jaoks need võtmetegurid, mis tõenäoselt ei lase teil oma tegelikku loovuspotentsiaali ära kasutada. Ja mis veel tähtsam, kuidas seda muuta annaks?
Neile küsimustele vastuseid otsides kogete peagi, et suhtumine loovvõimete arendamisse on viimastel aastatel oluliselt teisenenud. Kui varem peeti loovust millekski müstiliseks ja juhitamatuks, siis viimase kümnendi ajuuuringute valgusel käsitletakse loovmõtlemist pigem kui protsessi, mida on võimalik inimesel enesel märksa teadlikumalt suunata, kontrollida ning ka arendada. Müüt nagu võiks loovusest rääkida eelkõige loomeinimeste (kunstnike, muusikute jt.) puhul on samuti hakanud kaduma ja loovvõimetest kõneldakse mistahes eluvaldkonnaga seoses. Äritegevus sealhulgas.
Eelkõneldu on andnud põhjust selleks, et nii raamatu- kui koolitusturul on tekkinud kirev valik nendele, kes otsivad võimalusi oma loovuspotentsiaali otstarbekamaks kasutamiseks. On metoodikaid ja võtteid alates probleemilahendusprotsessi tõhusamaks muutmisest kuni aju aktiivsuse teadliku suunamiseni välja. Siinkohal ei maksaks unustada sedagi, et üha suurenevale tulemustejahile vaatamata on aju põhifunktsioon siiski meie vaimse ja füüsilise tervise säilitamine. Ning loovuse roll selles on asendamatu.
Maris Sööt
Äripäev 08.09.2003