Tipptegijate edu saladus

Paljud inimesed kalduvad kinni hoidma kuivadest faktidest ja "mõistusest", kui asi puudutab tööd ja inimeste juhtimist. Emotsioonidesse suhtutakse kui "mitte tõsiselt võetavasse".
Tegelikult võivad inimesed, kes usaldavad oma sisetunnet ja kasutavad seda efektiivselt, luua tunduvalt paremais töösuhteid, olla produktiivsemad ja edukalt motiveerida teisi. Seda tähendabki kasutada emotsionaalset intelligentsust. Emotsionaalne intelligentsus (EQ) on kuum teema tänapäeva juhtimises. Emotsioonidega töökohal seondub aga palju enam kui emotsionaalne intelligentsus.
Omal alal tipptegijaks
Tänased juhi on valitud oma funktsionaalsete oskuste järgi. Kui neil pole kõrgeid emotsionaalseid näitajaid, ei pruugi nad eriti väärtustada emotsioonide mõistmist töökohal.
Et tööturul edukas olla, ei piisa vaid erialastest teadmistest. Ei piisa ka kõrgest IQst. Kõigis viimase veerandsajandi jooksul tehtud uuringutes on edukuse võtmekomponentideks osutunud isiklike ja sotsiaalsete võimete ühendus, mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks.
Huvitav on see, et EQ ennustab nii akadeemilist kui ka sotsiaalset edukust paremini kui akadeemilise intelligentsuse näitajad.
Laiem vaade emotsioonidele võimaldab praktilist rakendamist paljudes valdkondades, nagu näiteks personali valik, tulemuste juhtimine, klienditeenindus. Uute teadmiste abil saab pakkuda nõuandeid, kuidas luua ja säilitada positiivne emotsionaalne kliima nii individuaalsel kui organisatsioonilisel tasandil.
Mis on emotsionaalne intelligentsus
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste võtsid 1990. aastal kasutusele John D. Mayer ja Peter Salovey (laiemalt tuntud tänu Golemani 1995. aastal ilmunud bestsellerile).
Nad toovad esmakordselt välja emotsionaalses intelligentsuses sisalduvad võtmed ja jagavad need viide valdkonda, mis võiksid ühtlasi olla ka sammudeks, millises järjekorras enda emotsionaalsete oskuste arendamisega tegeleda. On ju igati loogiline, et kõigepealt peaksime olema teadlikud enda ja teiste tunnetest, alles siis saame midagi ette võtta nende mõjutamiseks.
ENESETEADLIKKUS tähendab tunnetest teadasaamist nende tekkimisel. Näiteks võib inimene kogeda kehalist muutust - südame pekslemist - teadvustamata, et ta tunneb ärevust.
EMOTSIOONIDE JUHTIMINE tähendab tunnetega toimetulekut nii, et need on asjakohased: arusaamist, mis tunde põhjustas, viiside leidmist, kuidas toime tulla hirmu või ärevusega, viha või kurbusega. Näiteks oskus vihasena oodata enda maharahunemist, mitte seda kaaslase peale välja valada.
ENDA MOTIVEERIMINE tähendab emotsioonide suunamist eesmärgi teenistusse, emotsionaalset enesekontrolli, rahulduse edasilükkamist ja impulsside ohjeldamist.
Siinkohal tuleks meenutada ütlust: edukaid inimesi iseloomustab see, et nemad jätkasid sealt, kus teised loobusid. See on oskus meeles hoida häid tulemusi või elavalt ette kujutada soovitud tulevikku, et need pildid ja tunded meid motiveeriks.
EMPAATIA tähendab tundlikkust teiste tunnete ja murede suhtes ja teiste seisukohale asetumist, et inimeste tunded eri asjade ja olukordade suhtes on erinevad.
See on ka kuulamise oskus, tagasiside andmine saadud info kohta. Sealjuures ei peaks tagasiside sisaldama ainult hinnanguid või oma seisukoha teatamist.
Kõrgema EI-ga inimestel on üldiselt paremad sotsiaalsed oskused, nad omavad lähgedasemaid ja armastavamaid suhteid.
SUHETEGA TOIMETULEK sisaldab teiste emotsioonidega toimetulekut; sotsiaalseid oskusi.
Siia kuuluvad koostööoskused, meeskonnavaimu loomine ja üleval hoidmine, juhtimise kompetentsid. Madala EQ-ga töötajad reageeerivad suurema tõenäosusega negatiivselt tööga seotud ebakindlusele ja neil puuduvad head toimetulekustrateegiad.
Siiski ei taga kõrge EQ tase, et inimene omandab alati töös olulist rolli mängivad emotsionaalsed oskuses. See tähendab ainult, et kellelgi on suurepärane potentsiaal nende õppimiseks.
Eelnevast jutust ei peaks tegema järeldust, nagu oleks tähtis vaid EQ ja mitte IQ, kindlasti on IQ tähtis emotsionaalsete protsesside mõistmisel.
Millest alata
Esimesed sammud emotsionaalse intelligentsuse arendamisel võiksid olla seotud eneseteadlikkuse suurendamisega. Testidega mõõdetud ja inimeste endi poolt hinnatud EQ näitajad on sarnased, millest võib järeldada, et meil on teatav sissevaatamise oskus enda emotsionaalsesse võimekusse - nii, et hindame tunde järgi oma praegust taset!
Suhtlemine kuulub töösse inimestega pidevalt - koosolekul tagasiside andmine seniste tulemuste kohta, töötajate innustamine andmaks suuremat panust järgmises projektis, arenguvestlusel oskus küsida inimese arvamust ja tutvustada oma visiooni - seega alustada saab kohe.
Klienditeenindajal on raske naeratada lihtsalt sellepärast, et on vaja. Tema eneseteadlikkus suureneb, mida enam ta mõtleb endast kui firma esmamulje loojast ja näeb kliendiga heade suhete loomise kaudu võimalust liikuda lähemale isiklikele eesmärkidele, mis loodetavasti on seotud ka tööalase edukusega.
Uued võimalused töökohal
Teadlaste sõnul aitab EQ saada ühendust seni kasutamata isikliku ja professionaalse arengu ning loomingulise süvaallikaga, toetab vastastikuste usaldussuhete loomist, energia ja efektiivsuse suurendamist, tulevikuvisoonide kujustamist.
Heade emotsionaalsete oskustega inimesed on organisatsioonile, kus nad töötavad, rohkem pühendunud, sest nad ei lase emotsionaalsetel ebakõladel, eetilistel rollikonfliktidel ega ebakindlusel seda takistada.
Vastavalt emotsionaalsele intelligentsusele otsustab igaüks ise, millal ja kuidas end arendada. Ei saa aga eksida põhimõttes - hea enda ja teiste tundmine annab meile suurema enesekindluse ja avab uued perspektiivid. Võimalusi emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks leiatewww.dictum.ee
Signe Vesso
Koolitusekspress 16.01.2003