Toimetulek raskete inimestega

Inimesi teevad "raskeks" pigem meie suhtumine. "Raskete" inimeste puhul on tegemist pigem meie poolse projektsiooniga. Projektsioon on inimese soovimatute mõtete, vajaduste ja tunnete juurdekirjutamine inimesele, kellel neid ei ole.
Kas kaotad kontrolli, kui keegi teine või sa ise oled vihane?
Kas sa solvud:

• juhuslike märkuste peale


• jõhkra ütluse peale


• sarkastilise märkuse peale

Kas sa pettud:

• kui pidevalt toimuvad muudatused, millest sind ei informeerita


• kui sinu ootustele ei tulda vastu


• kui ei kuulata


• ei mõisteta


• ei jäeta meelde, eriti lubadusi


• kui ignoreeritakse

Kontrolliga liialdajad on need, kes tegelikult kardavad kaotada kontrolli. Kriitilised inimesed on eelkõige sügavalt kriitilised enda suhtes.Raskeks teeb partneri meie enda eeldused ja ootused.
Raske kolleeg
Toimetulek "raskete" inimestega on üks edu tingimus. "Rasket" inimest on võimalik mõista. Miks see inimene on "raske", mida ta kardab või usub. Tihti on sellised inimesed saanud haavata ning on kibestunud ja seega ei ole neil huvi toetada midagi positiivset ja seega on nad kõigele vastu. Meeldivad inimesed on enamasti õnnelikud inimesed. Kui sa vaatad "raskeid" inimesi, siis näed, et nad ei ole õnnelikud.
"Raskeks" teeb inimese see, kuidas me temasse suhtume:

• Mõtle välja strateegia, kuidas kohelda rasket inimest ja pea sellest strateegiast kinni pikema aja jooksul.


• Suheldes sellise inimesega, keskendu oma eesmärkidele, aga mitte tema tegudele.


• Keskendu tööasjadele mitte isiksusele.


• Emotsioonide eest, mida sinus tekitab "raske" inimene, vastutad sa ise.


• Suhtu olukorda ratsionaalselt ja ära lase tunnetel kaasa tulla.


• Kasuta temaga rääkides "sina" teadete asemel "mina" teateid.


• Ära kuluta raske inimese peale rohkem aega kui teiste kolleegide peale.


• Vaata, kas see raske inimene on ainult sinu jaoks raske, või tekivad probleemid ka teistel.


• Kas ta suhtleb kellegagi, või keegi temaga? Kuidas ta seda teeb?


• Kas sama käitumismalli annaks ka minu puhul rakendada?


• Kas sellel raskel inimesel on positiivseid omadusi, millele keskenduda?

Võid otse pöörduda sellise inimese poole küsimusega:

• mida ma peaksin tegema, et sa mind ei kritiseeriks?


• mida me peaksime tegema, et me saaksime koos töötada?


• kui palju jõudu sul kulub, et enda tööst rõõmu tunda?

Vaikiv kolleeg, kes ilma küsimata ei räägi, vajab julgustamist, sest vaikimine ei tähenda alati ideede puudust.
Kuidas tujuga toime tulla

• Pakkuge kaastunnet ja mõistmist, kuid ärge tormake probleemi lahendama, nii õpetate oma kolleegi ainult teile toetuma.


• Vältige kommentaare, kriitikat ja hukkamõistu.


• Kasutage asjast rääkides mina vormi selleks, et kirjeldada omaenese tundeid.


• Ärge ise tundke süüd ja ärevust - austage teise inimese tundeid ja ärge püüdke neid muuta triviaalse lohutusega.

Raske klient

Viriseja
räägib ainult endast ja oma probleemidest ja sellest, kuidas üht või teist asja tehtud ei saa. Kui pakkuda oma abi, siis ütleb, et.... jah, aga.
Lobamokk
võib olla mitmesuguseid, ta kirjeldab tihti üksikasjalikult juhtunut ja sündmusi, räägib pikantseid anekdoote ja on "huvitav".
"Tühjast-tähjast" lobiseja
üritab rääkida tekkinud situatsioonist nii, et ei räägi midagi olulistest faktidest, mis tekitasidki situatsiooni, millega ta hädas on.
Ta on inimene, kelle elus pidevalt toimub dramaatilisi sündmusi ja käänakuid, mis vajavad kohest tähelepanu ja mõistmist.
Nartsissistlik enesearmastaja
läheb välja selleni, et teisi inimesi justkui ei eksisteerigi. Nad võtavad maailma ja teisi inimesi, justkui need oleksid olemas vaid nende jaoks.
Vihastamine

• Mis põhjus on mul vihastamiseks:


• soodumus mõelda endast halvasti


• kalduvus probleeme liialdada


• must valge lähenemine, võit või kaotus, hea või halb


• ettekujutus endast kui abitust ja kaitsetust inimesest

Viha väljendamine:

• Parem on viha väljendada, kui seda alla suruda, kuid ära vala viha kellegi teise peale, kui sellele, kes seda põhjustas.


• Korrektne viis eneseväljendamiseks on meeldiv ja napisõnaline teadaanne oma pahameelest ja selle põhjustajast otse allikale.


• Lahenduse leidmine vajab mõlema poole arusaamist ja mõistmist ning soovi probleem lahendada.


• Kasuta kehtestavat käitumist.

Autor: Eda Mölder
allikas: www.sekretar.ee 25.01.2008