Töötaja vajab innustust

Endrik Randoja
Postimees 06.12.2005
Aasta lõpp on lähedal, kuid veel on vara end lõdvaks lasta. Paljudele töötajatele, eriti kaubanduses, on just jõulueelne aeg kõige kiirem ja pingelisem. Juhi ülesanne on sel ajal oma meeskonda innustada.
Innustamisest rääkides peetakse kõige tähtsamaks hea tuju loomist ja positiivse meeleolu tekitamist. Kuid sama oluline on see, et töötajad tegeleksid õigete asjadega ja et nende töö oleks tulemusrikas. Töötajad peavad mõistma, mida neilt täpselt oodatakse.
Kehv variant on oma töötajaid lihtsalt nii-öelda vahtu kloppida. Siis on kõik küll energiat täis, kuid ei tea päris täpselt, kuhu seda peaks suunama. Kõige hullem variant on innustada inimesi tegema seda, mida neil kästakse teha.
Esmalt sihid paika
Kui juht soovib töötajaid innustada, tuleks esmalt selgeks teha, milleks või mida tegema on inimesi vaja innustada. Igal organisatsioonil on oma eesmärgid ning neid täitma tasubki töötajaid innustada. Konkreetsel tasandil on eesmärgiks innustada koostööle, suhtlema, rohkem müüma, olema sõbralikum klienditeenindaja jne.
Ootusi antakse edasi koosolekutel ja isiklikel vestlustel. Kui juht on kahevahel, kas suhelda töötajatega ja selgitada neile oma ootusi rohkem või vähem, tasub seda teha rohkem. Samas peaks ka töötaja huvi tundma, kas ta ikka on ülesandest õigesti aru saanud.
Kui sihid selged, võib hakata innustama. Rõhuda tasub väljakutsuvate ülesannete andmisele, töötajate usaldamisele, ausale tasustamisele, heade uudiste levitamisele ettevõttes, koostöö õhutamisele, tulemuste eest tunnustamisele, koolitusele ja ettevõtte ühistele üritustele.
Kuid mõnikord on inimestel lihtsalt kumm tühi. Kõik eelnev on juhil tehtud aga mingi ootamatu tagasilöök rikub kiirel ajal kõigi tuju ja midagi on vaja kohe ette võtta. Siis on kõige innustavam juhi tunnustus, kuigi ka kolleegide oma toimib väga hästi.
Tunnustamine töötab innustajana aga vaid siis, kui see on tõeline ehk õigeaegne, vastureaktsiooni võimalusega, tingimusteta ja entusiastlik. Nendele tingimustele vastab spontaanne ühislõuna, kiire seltskonnamäng või mõni muu "raputus". See ei pea alati toimuma suure grupiga, palju tõhusam on rääkida inimesega näost näkku.
Oluline on osata "rikkis" töötaja üles leida. Sihi kaotamisest annavad märku asendustegevused, näiteks venitamine, pisiasjades kohmitsemine, väsinud olek, tujukus, asjade unustamine ja virtuaalmaailma sukeldumine.
Tegemata asjad kirja
Innustatud ja sihis kindel töötaja vajab veel oskust tulemuslikult töötada. Siin on üks olulisimaid põhimõtteid viia asjad lõpule. Tulemuslikkus tähendabki asjade lõpule viimist ning stress ei teki sellest, et on palju teha, vaid sellest, et oled enesele lubanud midagi ära teha, kuid ei tee seda.
Lihtne tehnika sellisest olukorrast pääsemiseks on koostada nimekirjad tegemata asjadest. Need peavad sisaldama kõiki tegemata asju ja tegevusi, vastasel juhul peab midagi ikka ise meeles pidama. Olukorra kontrolli alla saamiseks ei pea kõike kohe ära tegema, piisab sellest, kui tegemata asjadest on täpne ülevaade.
Tegutsema asudes tuleb võtta ette üks asi korraga. Uue tegevuse lisandudes tuleb küsida, kas see on tehtav, ja kui jah, siis milline on järgmine tegevus, kas anda see kellelegi teisele, teha ära või panna nimekirja ja oodata.
Olulisega ei pea tegelema kohe. Kui võimalik, siis muidugi, kuid mõnikord jõuab kümne minutiga vaid lilli kasta.