Töötajate lojaalsus majandustegevuses

Äripäeva kommentaar
04.05.2000
Ärijuhtimisel on põhiküsimus see, kuidas saavutada organisatsiooni kui terviku kiire areng ja mobiliseeritus reageerida turumuutustele.
Tihti seostatakse tulemuslikkust majandustegevuses töötajate lojaalsusega. Lojaalse töötaja all aga mõistetakse ausat, kohusetundlikku, juhtkonna eesmärke pingsalt järgivat, endast kõikeandvat töötajat. Kui me piirdume ainult selliste nõudmiste esitamisega ja ei kaasa töötajat ettevõtte arengu määramisse, siis see pärsib loovust ja innovatsiooni.
Motivatsioon ja ootused
Traditsiooniliselt ajendab inimest paremini ja tulemuslikumalt töötama töötasu, töökeskkond ja töö ise. Motivatsioon on tihedalt seotud töötajate lojaalsusega, mis on tunduvalt laiem mõiste kui ausus. Töötaja lojaalsusest saame rääkida siis, kui töötaja saab realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Need ootused ei pruugi olla materiaalset laadi. Tihti motiveerib inimest rohkem töökeskkond, teda ümbritsevad inimesed, suhted inimeste vahel, võimalus osaleda ettevõtte eesmärkide püstitamisel.
Ühised eesmärgid
Sageli kujundatakse organisatsiooni eesmärgid omanike nägemusest lähtudes. Samas võime kujundada organisatsiooni eesmärgid ühise arutelu käigus, ignoreerimata põhieesmärki – teenida kasumit, kindlustada kapitali tulusus, suurendada turuosa jne.
Organisatsiooni eesmärkide ühine püstitamine suurendab töötajate lojaalsust, sest töötajatele antakse võimalus osaleda ettevõtte tegevust puudutavate otsuste tegemisel. Töötaja saab rakendada loovust ja uuendusmeelsust organisatsiooni arengu kiirendamiseks, sh ka oma isiksuse arenguks.
Kindlasti on üks vedureid organisatsiooni sees töötajate loovus ja uuendusmeelsus, mis tagavad parima tulemuse. Rangete alluvussuhetega ja kindlate reeglitega organisatsioonis, mis lisaks on allutatud tugevale sisekontrollile, on loovus pärsitud.
Ainuüksi hea palk ja töökeskkond ei motiveeri inimest. Hea töötaja ei ole see, kes rutiinselt täidab oma tööülesandeid, on aus ja allub distsipliinile, vaid see, kes suhtub oma ülesannetesse loovalt. Juhtkond peab sellist tegevust toetama ja leima ideede teostamiseks ressursse.
Koostöö ja ühtekuuluvus
Koostöö organisatsioonis on raskendatud, kui üksus või selle liige täidab talle pandud ülesandeid, ilma et ta näeks nende ülesannete täitmise taga organisatsiooni kui terviku eesmärke.
Tegevus peab olema vastavuses organisatsiooni põhieesmärkidega, kindlustama kasumi, kapitali tulususe, klientide rahulolu, maksimaalse tulemuse antud võimaluste juures. Koostöö tulemusena leiab hea idee kohest rakendust, nii mõnigi lisab sellele omapoolse täienduse, mis kokkuvõttes võimendab efekti. Koostöö laabub hästi nendes organisatsioonides, kus töötajad on kaasatud organisatsiooni arengut takistavate tegurite väljaselgitamisse ja kõrvaldamisse.
See loob organisatsioonis ühtekuuluvustunde, seob inimesi ja muudab organisatsiooni tugevaks. Tugev organisatsioon elab kergemalt üle rasked ajad, kui müügimahud ja sissetulekud vähenevad.
Kokkuvõtteks tahan rõhutada, et lojaalsust on väga raske, isegi võimatu kinni maksta. Lojaalsus on tagatud, kui organisatsioon toetab isiksuse vaba arengut, töötaja saab kaasa rääkida organisatsiooni eesmärkide püstitamisel, olla uuendusmeelne, tunda end ühtekuuluvana ja samastada end organisatsiooniga.
Professionaane töötaja vajab neid tingimusi, need vastavad tema ootustele. Vastasel korral ei ole organisatsioon elujõuline ja võib rasketel aegadel kaduda.