Tööväsimuse põdejat tunneb küünilisusest ja hoolimatusest

Tõnu Vare
Eesti Päevaleht 17.10.2005
Töötajate üheaegne lahkumine on kollektiivse tööväsimuse kindel tunnus. Tööväsimus võib olla tingitud tööprotsessist, töö sisust ja määrast, tööpäeva pikkusest ning asetusest ööpäevas, töötaja oskustest ja valmisolekust talle antud tööd teha ning suhetest töökaaslastega, samuti inimese positsioonist kollektiivis.
Soome töötervishoiu instituut on tööväsimust uurinud juba 1970. aastatest. Veerand sajandit tagasi arvati teadurite seas, et tööväsimus on seotud inimsuhetega töökeskkonnas ning teatud inimestel on lausa tööväsimussoodumus. Leiti, et tööväsimus kimbutab töötajaid, kel on liialt tundeline seos oma igapäevatööga ja kes seostavad end tööga rohkem kui teised kolleegid. Tööst ja tööl kogetud pettumused elatakse läbi erinevalt, sõltuvalt sellest, kui tähtis on inimese jaoks tema igapäevane töö.
Siiski on tööväsimuse tekkimise põhjused üldisemad, tõdeb instituut oma viimase aja uuringutes. See ei ole iseloomulik üksnes teatud inimtüüpidele ja teatud tegevusaladele. Tööväsimusse võib haigestuda (jah, just seda terminit kasutavad selle instituudi teadurid) peaaegu igaüks.
Tööväsimus on stressi-olukord, mida iseloomustavad nn tavaliste vaeguste kõrval ka muud kõrvalekalded. Need on üldine väsimus, mis ei kao tavakohase puhkamise järel, küünilisus ja hoolimatus oma töö ning kaaslaste suhtes ning töörõõmu kadumine, eneseusu vähenemine ja ebaõnnestumiste pelgamine. Kui kolm tunnust esineb üheaegselt, on tegemist tööväsimusega. Sellest ei saa jagu arsti poole pöördumata ning see võib põhjustada masendust ja teisi haigusi.
Millal kõlab häirekell
Instituut on ritta seadnud ka kogu töökollektiivi iseloomustavad tundemärgid, mis näitavad tööväsimuse levimist.
Häirekell peab kõvasti ja igaühele lööma siis, kui kollektiivis lisanduvad haiguspäevad, suureneb töötajate vahetuvus, ilmnevad hilinemised tööülesannete täitmisel, esineb vimma ja kadedust kolleegide suhtes, kliente koheldakse üleolevalt (me ainult töötame siin!), vähenevad ettevõtlikkus ja omaalgatuslikkus, tekivad kitsamad kohvi- või suitsuringid ning kuulujutud (keegi kuskil rääkis!), inimesed kipuvad omaette hoidma ja pirtsakust üles näitama, töötajaskond ei toimi kollektiivina ja esile kerkib iseolemine, väiksemadki probleemid edastatakse lahendamiseks kõrgemale, paindlikkus tööde tegemisel kahaneb ja igaüks teeb vaid “oma” tööd. Kokkuvõtteks: töö kvaliteet langeb ja tootlikkus väheneb.
Kollektiivne tööväsimus sünnib pikka aega kestnud konfliktidest töö ja tegija vahel. Kui seni hästi toiminud suhted ja ühine töö hakkavad probleeme tekitama, tuleb leida “süüdlane” tööde korraldamisest ja juhtimisest.
Mida siis teha? Teadurid annavad hüva nõu: hoolitse enda eest.
Puhka korralikult välja, söö mitmekülgselt, käi sagedamini väljas, too oma ellu peale igapäevatöö ka pere, sõbrad ja harrastused. Sisenda endale, et probleem ei ole lõpp-punkt, vaid vahepealne kitsaskoht. Hea on kindlaks teha oma võimalused ja piirid, tugevad küljed ja nõrkused ning neid siis ka arvestada. Juhiga tasub arutada, kas sinule pandud tööde hulk on reaalne ja kuidas ise näeksid oma töökorraldust ning -ülesandeid. Kontoritöötajana sea endale selge ajapiir, mil tööpäeva lõpetad ja koju lähed.
Pooltel töötajatel tööväsimus
Puhanud IT-töötajad
Hoiatavad sümptomid
•• Töötervishoiu instituudi küsitlustest on ilmnenud, et rohkem kui pooled töötajad on mingil määral kogenud tööväsimust. Neist iga viies oli kõvasti väsinud ja ligikaudu seitse protsenti kannatas kõikide sümptomite käes.
•• Kõige rohkem tuli tööväsimust ette põllumajanduses ja metsanduses, hariduses, finants- ja kindlustussektoris ning hotelli- ja toitlustusalal.
•• Kõige vähem rõhus väsimus infotehnoloogiasektori töötajaid.
•• Tööväsimus oli rohkem levinud firmades, kus oli töötajaskonda tunduvalt vähendatud ja kus tehti pikki (üle 50 tunni) töönädalaid.
Kuidas ära tunda?
•• Pidev väsimus; pea-, lihas- ja seljavalu; üldine kehv enesetunne, seksuaalelu häired; unetus ja söömishäired; hüperaktiivne käitumine; vägivallapuhangud; alkoholi ja ravimite sagedasem tarvitamine ning füüsilise aktiivsuse vähenemine; nn lõksus olemise ja tühjuse tunne; masendus, ärritumine ja vihastumine; keskendumise nõrgenemine; kannatamatus pere- ja eraelus; tõrjuv suhtumine kollektiivi, oma töösse ja kolleegidesse ning klientidesse. Korduvalt ei suuda tööülesandeid teha ettenähtud ajaks ja korralikult; tööle minek tundub jätkuvalt vastumeelne.
Allikas: “Tööväsimus uuringute valguses”