Ülemuste 10 surmapattu

Ülemuste 10 surmapattu
Autor: Daily Saviauk
allikas: www.sekretar.ee 25.02.2009
Parimad töötajad lahkuvad ettevõttest, sest nad teenivad mujal rohkem või nad otsivad uusi väljakutseid ning näevad selleks mujal paremaid väljavaateid. Vähemalt nii usub suur osa ülemustest. Reaalsus on siiski teine.
Keegi ei vaja ideaalset ülemust
Münchenis läbi viidud uurimuse tulemusena pandi kokku nimekiri ülemuste rängimaist vigadest, mis töötajaskonnal enim motivatsiooni pärsivad ning halvimal juhul lahkumisavalduse esitamiseni viivad. Üllatav tulemus seejuures - keegi ei eelda, et ülemus oleks „ideaalne“.
Väikeseid puuduseid ja vigu aktsepteeritakse, need teevad ülemuse koguni sümpaatseks ja loovad ühtekuuluvustunnet. Siiski vaatamata ülikõrgete ootuste puudumisele, suudavad paljud ülemused oma alluvuses olevaid töötajaid solvata ning külvata neis meelepaha. Mil moel see juhtub, näitavad alljärgnevalt kirjeldatud ülemuste „10 surmapattu“:
Otsustusõiguse puudumine suretab initsiatiivi
Motiveeritud töötajad vajavad eelkõige üht: tegutsemisvabadust oma tööülesannete piires, sest siis saavad nad olla maksimaalselt efektiivsed ja sajaprotsendiliselt „asja“ juures. Paljudel ülemustel on aga kujutelm, et vaid neil on õigus langetada otsuseid. Töötajate motivatsiooni saab aga hoida vaid sel juhul, kui neil on võimalus vastutada oma otsuste ja tegude eest.
Täna on ülemusel jälle „ see“ tuju....
Töötajatel on vaja adekvaatset tagasisidet oma töö kohta. See on aga problemaatiline, kui ülemus on ettearvamatu. Kas ülemus on hommikuti mitteotsustamismeeleolus, kas tal jagub kiidusõnu vaid heas tujus, kas õhtuti ei tasu temaga üldse läbirääkimistesse asuda? Selline käitumine suretab töötajatel kiiresti töötegemisrõõmu, sest enamik soovib selgeid seisukohti ja mitte ülemust, kes iga päev otsekui välk selgest taevast uusi otsustamiskriteeriume loob.
Ma ei tea, aga ....
Nõudes töötajatelt nende igapäevatöös kiiret ja motiveeritud tegutsemist, tuleb ka ülemusel endal teha selgesõnalisi väljaütlemisi, konkreetseid otsuseid, väärtustada mõistlikku riskivalmidust ja kindlat juhtimisstiili. Kes ülemusena otsuste langetamisest kõrvale hoiab või mööda hiilib, olgu see siis teatud kaalutlustest, taktikast või hirmust, sel ei saa töötajatega kerge olema. Põhimõtteliselt kehtib reegel: mida aeglasem ja ebakindlam on ülemus, seda vähemmotiveeritud ja ebaproduktiivsemad on töötajad.
Täna tähtis, homme null ...
Raske on mõista situatsiooni, kus eilne prioriteet number üks, täna juba täiesti ebaoluliseks muutunud on. Sihipäraseks ja motiveeritud töötegemiseks on vaja töötajale eesmärki; tal on vaja teada, mille nimel ta vaeva näeb. Kui etteantud eesmärgid päevapealt ja kardinaalselt muutuvad ning ülemuse ideed ei ole enam jälgitavad, kaob töötajatel võimalus eesmärgipäraseks tööks.
Pole aega!
See lause on lihtsaim väljapääs, kui ülemusel ei ole tuju hakata töötajat ära kuulama ja argumenteerima. Samal ajal on just teistmoodi ideed, mittekonventsionaalsed lähenemised ja isepärased ettekujutused iga ettevõtte edukuse alustaladeks.
Paljudel ülemustel aga puudub oskus vastakate ideede vahendamiseks ja konfliktide juhtimiseks: Olgugi, et sageli lõppevad ka kõige kõvemad vaidlused konstruktiivse kompromissiga.
Kas Te võiksite mulle seda korra näidata ...?
On ilmselge: Igas suuremas ettevõttes leidub kontrollmehhanisme igal tasemel, ilma selleta süsteem ei toimi. Konstruktiivne koostöö eeldab aga usaldust iga üksiku kaastöötaja võimekusse. Tundes enda üle alatasa kontrolli ning kui ka pisimat asja ei ole lubatud ise otsustada, muutub töötaja iga päevaga ebakindlamaks ja ka tema valmidus saavutusteks ja soov panustada kahaneb märgatavalt: nii ehk naa kontrollitakse ju üle.
Psssstttt ....
Mõned ülemused jätavad endast mulje, nagu töötaksid nad CIA heaks ning peavad seetõttu vastavalt ettevaatlikult ka olemasoleva informatsiooniga ümberkäima. Hoides kogu olulist informatsiooni töötajate eest varjatuna, peab paratamatult arvestama töötajaskonna lojaalsuse kadumisega.
Motiveeritud töötajad tahavad olla informeeritud: ettevõttest, osakonnast, plaanitavatest muudatustest ja uutest projektidest. Ja nad soovivad saada seda infot ülemuselt, mitte koridoriklatšist.
Siin meie arvamused ei ühti!
Ülemusel ei ole alati õigus! Töötajad soovivad ettevõtte arengus kaasa rääkida ja see tähendab, et aegajalt satuvad küsimuse alla olemasolevad struktuurid ja arvamused. Põrgates aga pidevalt nagu vastu betoonseina, lakkab paraku peatselt igaüks oma loomingulist külge rakendamast ja omaenese ideid arendamast.
Ma sooviksin öelda, et ...
Kes oma töötajatel kaasa rääkida ei lase, see keerab piltlikult öeldes saavutustekraani kinni. Keegi ei soovi tänapäeval enam kuulata ülemuste monolooge, milles nad eneseimetluses hõljuvad. Sageli jääb sel moel vajaka neil ka oskusest kuulata töötajate ja ühtlasi ka ettevõtte vajadusi. Edukuse saladus seisneb aga dialoogis: vaid see, kes oskab kuulata ja kes oskab anda vastuseid, tekitab inimestes vaimustust ettevõtte ja ühiste ideede vastu.
See on minu idee!
„Meie – tunne“ on tänaseni jäänud otsustava osakaaluga faktoriks ettevõtete edukuses. Kes ülemusena seda tunnet blokeerib ja teiste meeskonnaliikmete arvelt esiplaanile trügib, ei peaks imestama, kui tema meeskond teda ei tunnusta. Sest iga meeskonna liige töötab seda efektiivsemalt, mida enam ta tunneb end olevat oluline osake hästi funktsioneerivast tiimist.
Allikas: www.monster.de